Neljapäev with lazers vol.3

Jälle on aeg Maailm elektromuusikaga täita ja ennast tühjaks tantsida. Suvel olid meie “laseripeod” üllatavalt populaarsed ja tuleb välja, et Tartus siiski elektro ja fidgiti austajaid leidub ning üritame järjekordselt teha meeldejääva peo. Pilet on ainult 35, mille eest saab siis siseneda Tartu parima õhkonnaga peoruumi ja maailma parima tantsumuusika järgi tantsida. 

Mõned kiusamis, kiusatusse viimis, õrritamis, kraasimis (eki vasted sõnale tease) lood enne pidu:

Charles Wright & The Watts 103rd Street Rhythm Band- Express Yourself

Streetlife DJs- Gunn Crime

Destroy Disco- Fly Or Bounce

Pirate Robot Midget- It’s My Beat Now (Riva Starr Remix)

Chemical Brothers- Hey Girl, Hey Boy (Soulwax remix)

Advertisements
Explore posts in the same categories: muusika, pidu

Sildid: , , , , , , ,

You can comment below, or link to this permanent URL from your own site.

10 kommentaari &emdash; “Neljapäev with lazers vol.3”

  1. Robert Says:

    Huvipärast küsin, et panete endiselt pira või olete juba mõne plaadi ka ostnud ?

  2. Andres Says:

    Whoo. Lahe oli. Mõned lingid, mida võid siis oma blogis ja mujal levitada on:
    http://andrestand.pri.ee/foto/ – postriseeria peost
    http://www.weekend.ee/?gid=2155 – galerii weekend.ee-s
    http://andrestand.pri.ee/album/main.php/v/full/parties/lazers3/ – tsenseerimata stuff 🙂 Siit saab alla ka laadida.

  3. buugi Says:

    @Robert: meie esimene heiter? no peame tunnistama, et mõni lugu oli ka hämara taustaga kuid suurem osa muusikast on ikka legaalne, eetiline ja moraalne. Pealegi need lood, mis mina mängisin olid enamjaolt remiksid, mida esineb vaid mõnes blogis või mis autor on ise levitanud ning mida ei ole võimalik osta. Kuid täname ebameeldiva alatooniga küsimuse eest!

  4. alo Says:

    ma oleks enne pidu tahtnud sama küsida muidu 😀

  5. Robert Says:

    Heh, ei tegelt ma olen hea ja teie vastu ei ole mul midagi 🙂 Lihtsalt varastamine on vale ja kui sellest ise aru ei saada, võib sellele heatahtlikult tähelepanu juhtida. Kui siis endiselt oma teguviise õigustatakse, on tegu juba suurema probleemiga ühiskonnas ja puudujäämistega koduses kasvatuses.

    Võrdseteks ei saa pidada winamp-DJ-sid ja mitmesaja-mitmetuhandese koguga plaadikogujaid. Never. Suhtumise küsimus. Kahjuks inimesed väga palju suhtumist välja ei näita. Kahjuks. Teine võimalus, et varastamine ja eeliseid luues endiselt enda võrdseks pidamine ongi okei.

  6. buugi Says:

    Võrdseteks ei saa neid muidugi pidada, sest nad lähevad täiesti eri kategooriatesse. Teiseks ei ole keegi ilmselt kunagi mp3-e vinüüliga kunagi üritanud võrdlusesse panna või veel vähem samale pulgale asetada. “winamp DJ-l” ja plaadikogujal on väga suur vahe. See kuidas sina ennast väljendasid tõlgendaksin mina juutuubi- DJ ja kollektsionääri võrdlusena. Kuid mõte oli ilmselt teine.

    Siinkohal on ilmselt oluline valida võrdluspunkt: ollakse täiesti erinevas kategoorias muusikalise omandi poolest (plaat on füüsiline objekt, mida saab silitada ja kallistada kuid legaalne muusikafail omad sama juriidilist tähtsust kuigi see ei esine füüsilisel kujul) kuid mis minu arust on antud juhul ehk kõige olulisem on muusika mängimise tulemus. Kui nüüd füüsiline vorm kõrvale jätta võrdleksin mina DJ-sid auditooriumi rahulolu järgi.

    Meie pidude eesmärk on anda inimestele muusikalist elamust, kus väga olulisel kohal on tantsimine ja enda välja elamine, kui nii võib öelda. Ja igasugune tagasiside näitab, et oleme parimal moel oma eesmärgi täitnud ehk võib öelda, et oleme väga kõrgel pulgal. See ei ole küll ainus eesmärk kuid kõige tähtsam. Ilma kindla järjekorrata võib järgnevateks eesmärkideks seada näiteks inimeste muusikalise harimise, seltskondliku ürituse organiseerimise ja endale mõnusate muljete pakkumise.

    Kui nüüd tagasi DJ-ingu juurde tagasi tulla, siis on väga suur vahe winampi DJ-l ja näiteks scratch DJ-l. Sinna vahele mahuvad veel Serato- DJ-d ja CD-DJ-d. Mulle on kuidagi jäänud näiteks mulje, et ühed parimad DJ-d maailmas (mitte Maailmas) mängivad üritustel muusikat mp3- formaadis kuid füüsiliselt teevad täpselt samu liigutusi, mis vinüüle mängides. Ehk neil on arvuti ja feik- viüülide vahepeal tark- ja riistvara (Serato vms.). Kas see seik, et neil on kodus tohutu fonoteek teeb neist parema dj kui sellest kellel no näiteks ei ole üldse kodugi kus fonoteek võiks olla? Mina näiteks hindan väga kõrgelt nii DJ Shadow’t kui ka Girl Talk’i, kes on oma ala parimad kuid natuke erinevas mõttes. Kui piinlikult täpseks minna siis Shadow on parimas mõttes disk jockey kuid Girl Talk on pigem sample jockey. Samuti on nende eesmärgid muusika mängimisel veidi erinevad. Girl Talk ajab publiku pööraseks kuid Shadow näitab oma teadmisi ja oskusi erinevate trummide teadmises ja tundmises ning nende sidumises ilusate meloodiatega.

    Kui sa pidasid winamp- Dj-de all silmas meid, siis arvame, et eksid. Kuigi mängime lugusid arvutist tarkvara vahendusel (ning paljud lood ja CD-de pealt), ei saa seda pidada DJ-ingu mõttes võrdluses madalamale tasemele kui vinüüli DJ-sid. Muusika mängimise praktilise poole pealt seal üüratu suurt vahet ehk ei olegi (eeldusel et mängime lugusid järjekorras arvuti-CD- arvuti ning lisaks kasutades Herculest või analoogset seadledist). See on küll vaidlustatav kuid bpm näidik teeb elu lihtsamaks ja võimaldab rohkem. Lisaks tulevad kasuks igasugused efektid, sämplid, mis praktikas hoiavad ainult todengitel raha kokku efekti- ja sämplimasinate pealt.

    Ehk mis ma tahan öelda, on see, et antud kontekstis ei ole võrreldav ega ka oluline plaadikogu suurus või mitmekesisus vaid DJ-de võrdluspunktist on oluline publiku rahulolu (ja ma antud juhul ei mõtle DJ-de all scratch DJ-sid). Näiteks oli viimasel peol nüüd tantsupõrand ja ka paar lauda tantsivaid inimesi täis, kes peo lõppedes valju aplausi andsid.

    PS. Ka legaalsete vinüülide esitamine avalikul muusikaüritusel on ilma EAÜ-s läbirääkisteta illegaalne.

  7. Robert Says:

    >> Ja igasugune tagasiside näitab, et oleme parimal moel oma eesmärgi täitnud ehk võib öelda, et oleme väga kõrgel pulgal.

    See üldjoontes kinnitab, et varastamist peetaksegi normaalseks ja ollakse nõus seda omaltpoolt toetama.

    Ma tegelikult üldjoontes saan aru mida te selle arutlusega silmas pidasite, kuid jah, mul jääb nagunii kripeldama see, et sõbrad sama kvaliteeti legaalselt hoides (remixidele ja mashuppidele ja rariteetsele kraamile tormi joostes a’la Sound Universe’is Dub Police’i promod ja testpressid, uued plaadid ka muidugi) end seeläbi aegajalt ka majanduslikult laostavad. Ise ka. Ja samal ajal teised hustlivad mingit mp3 shizzle teemat… ja justkui saavutavadki sama. Et see ei ole õige.

    Aga las jääb praegu. See on selline suhtumise ja väärtustamise küsimus. Võibolla ajaga muutub – kunagi tulevikus äkki inimesed hakkavadki seda rohkem hindama ja plaadipoode enam ei panda kinni.

    >> Ka legaalsete vinüülide esitamine avalikul muusikaüritusel on ilma EAÜ-s läbirääkisteta illegaalne.

    Tegelikult on nii, et avalikuks esitamiseks peab olema selline absurdne asi nagu “DJ-litsents” a’la, et maksad organisatsioonile 4500 eeki, siis võid mängida kuni 300 lugu ja kui üle, siis 10k aastas. Ja sama kehtib nii kogu omanikele kui ka suvalistele netipiraatidele. Quest kirjutas sellest siin:http://quest.hiphop.ee/blog/2008/01/i-gotta-right-ta.php

    See on õiguspärane, aga noh, igaüks saab aru kui vale selline lahendus on peale selle autorite.

  8. buugi Says:

    Tegelikult ma olen sinuga väärtustamise osas ühel meelel. Kuid see ei ole alati nii mustvalge. Kuigi võiks olla. Internet mõjutab väärtusi.

    See Dj- litsents on just, õiguspärane ja vale. Samas see seadusandlus on ülimalt keeruline ja ma veel hästi ei orienteeru. Nagu paljud asjad meil siin riigis, tundub, et seda ei ole lõpuni lahti mõeldud. Paneb mõtlema ja seab ehk lausa küsimärgi alla pidude edaspidise korraldamise. Kriminaalkuritegu ikkagi.

  9. wuugi Says:

    Tere Robert!

    On tõepoolest hea meel näha veidi sisukamat dialoogi meie kommentaariumis, see on väga teretulnud. Ent kuna jutu sisu läks juba palju põhimõttelisemaks ja teksti sisu palju konkreetsemaks, seejuures üpris suvaliselt võetud (vääratele) eeldustele omistatakse tõeväärtus ning läbi lillede üritatakse ära panna mingite jaursüüdistustega, mis kokkuvõttes on ausalt öeldes üsna kibestumuse maigulised ja tobedad. Ära saa valesti aru, Robert, ma ei taha ära panna, ma tahan natuke selgeks rääkida seda teemat. Ei saa ju jätta vastamata, kui keegi sind vargaks sildistab. Mina ei tunne sind ega tea sinu tegemistest eriti palju (va ehk see, mida teie mõnus dzässiklubi-blogi kajastab), ent mina ei roni küla peale kellegi kohta paska arvama. Ja arvad, et ma usun, et sinu ipod nano, mini, mega või sufle sisu on kõik legaalne? Ei.
    Kogu sinu eelneva jutu põhjal võib mulje jääda, justkui oleks me ignorandid, varganäod ja eneseõigustajad pealekauba, kel pole muud teha, kui arvuti taga „pira panna“.

    sa ütlesid:
    „Lihtsalt varastamine on vale ja kui sellest ise aru ei saada, võib sellele heatahtlikult tähelepanu juhtida. Kui siis endiselt oma teguviise õigustatakse, on tegu juba suurema probleemiga ühiskonnas ja puudujäämistega koduses kasvatuses.”

    Me oleme nii jahupead, et me ei saa aru, kui me varastame ning seega võib heatahtlikult sellele meie tähelepanu juhtida? Ma arvan, et sa ülehindad ennast, Robert.

    Kui sinu jutt kiiruga üle lugeda, paistab mulle, et sind närivad kaks asja:
    1) esiteks, et meie peol mängitakse winampiga mp3 muusikat.
    2) teiseks, et me paneme mõnusalt pira.

    Sulle teadmiseks – mitte kumbki neist väidetest pole tõene. Ning nagu Madiski ütles, enamus näiteks eelmisel peol mängitud lugudest on autorite enda poolt levitatud (tore blogimaailm eks) või on tegemist selliste remixidega, mida itunesist, beatportist või mis iganes kohast osta pole võimalik, kahjuks.

    Meie pidude eesmärk ei ole tõepoolest olnud midagi muud, kui pakkuda inimestele head muusikalist elamust, tantsu, lõbusat pidu, uusi tuttavaid jne. Me ei tee seda mingi raha ega feimi eest. Teinekord tahetakse lihtsalt sõpradega Tartus mõnele heale peole minna. Madis on teinud väga tubli olnud, et orgunnis Maailmasse meie peo jaoks võimaluse ning mul on hea meel, et paljude inimseste jaoks on nüüd vähemalt üks hea pidu, kuhu minna ja hea mussi järgi end lõdvaks lasta.

    Muusika mängimisest seal niipalju, et EAÜ kodukal on üleval muusika esitamise tüüpleping baarides, restoranides jms muusika mängimise kohta.

    http://www.eau.org/public/resources/editor/File/jul08_EAU_LEP_rest_baar_hot_toit_majutus.pdf

    Nõustun, et kogu see autoriõiguste värk Eestis on väga jabur ning kui Quest pidas kogu seda segadust kasulikuks mingitele suvalistele tundmatutele dj-le, kes mängivad kuskil suvalises baaris mingeid asju, sest nemad SAAVAD litsentsitasu eest mängida valimatult lugusid ning see tasu on sõltuv ainult koha kohtade arvust, peo sagedusest ja peo iseloomust, ja see pole illegaalne (EAÜ järgi). Ehk kui sa soovid õigusorganite, organisatsioonide rumaluse, suutmatuse ja kohati lauslolluse pärast 4,5 kilo või rohkem pidevalt maksta, siis sa võid. Aga peale Questi jutu siia kopeerimise võiksid ise uurida ja viiteid tuua, sest kui sinu teadmine toetub ainult ainlt tema öeldule, siis minule jääb sellest väheks, et sinu jutule mingit legitiimset väärtust omistada.
    Üldiselt – kui sa ei tea, mille eest sa maksad, siis ära maksa. Nagu sa ise ehk Questi jutust võisid aru saada, on kogu see asi vigane ja segane – kui sa pead iga juriidilise väljamõeldise eest maksma, maksma, maksma ning koguaeg pead vaatama, et kogemata kriminaalkuriteoga hakkama ei saa – siis miks peaks ühel muusikast huvituval inimesel üldse motivatsiooni jaguma, et muusikaga tegeleda. Ja kui siit edasi mõelda, kelle jaoks siis muusika õieti mõeldud on?

    Muide, see autoriõiguste teema nii eestis kui mujal maailmas on väga keeruline ja sellesse puutuvat moraali, eetika, õiguste, omandi teemade üle võib vaielda tunde.

    Sellest teisest teemast ka natuke.

    sa ütlesid:
    “Võrdseteks ei saa pidada winamp-DJ-sid ja mitmesaja-mitmetuhandese koguga plaadikogujaid. Never. Suhtumise küsimus. Kahjuks inimesed väga palju suhtumist välja ei näita. Kahjuks. Teine võimalus, et varastamine ja eeliseid luues endiselt enda võrdseks pidamine ongi okei.”

    “…mul jääb nagunii kripeldama see, et sõbrad sama kvaliteeti legaalselt hoides (remixidele ja mashuppidele ja rariteetsele kraamile tormi joostes a’la Sound Universe’is Dub Police’i promod ja testpressid, uued plaadid ka muidugi) end seeläbi aegajalt ka majanduslikult laostavad. Ise ka. Ja samal ajal teised hustlivad mingit mp3 shizzle teemat… ja justkui saavutavadki sama. Et see ei ole õige.”

    Mind häirib, et sul on kibe tahe mingist edevuse kompleksist äkki asetada end teistest kõrgemale, õigustades end läbi selle mõõdupuu, et kes kulutab rohkem ressursse plaatidele ja tehnikale, peaks järelikult ka rohkem retsepti saama. Sittagi, retsept tuleb välja teenida. Ja väga tore kui sul on seda ressurssi, sest siis on sul võimalus SAAVUTADA. Aga väga paljudel pole seda ressurssi, kuigi nad vb väga tahaksid hankida omale muusikavarustust. Nt mina arvan enda seisukohalt, et see raha varustusele oleks palju väärtuslikumalt kulutatud, kui enamik teisi minu kulutusi. Aga miks on vaja alavääristada inimest, kellel pole neid “õigeid” asju. Mulle näib, nagu sulle on muusikast endast palju olulisemaks muutunud need samad staatuse sümbolid, mida sa hea meelega kõigile näitaks. Ehk meeldib sulle lihtsalt piltlik ettekujutus endast kui muusikust või DJ’st, koos kogu selle kontekstiga, mis sellega kaasas käib. Nagu sa ütlesid, see on suhtumise küsimus, ma nõustun, sest ma ei näe, et inimesed, kes suudavad oma oskused, teadmised, silmaringi, head kavatsused pakkuda head muusikalist elamust maksma panna palju nigelamate vahenditega, seepärast “vähem” võrdsed. Sinu jutu põhjal ma peaksin hoopis kahtlema sinu suhtumises muusikasse ja eelkõige küsimusse, milleks sina sellega tegeled, millised on sinu kavatsused? Tavaliselt on sellised tüübid pidudel just need, kes konutavad kuskil nurgas, limpsivad märjukest ja kiidavad mõttes enda hunnituid teadmisi, oskusi, mõtlevad, et teeks paremini, selle asemel, et lõbutseda, nautida.
    Mis ajast on tegemist modellivõistlusega, et kes on parem, kellel on rohkem eeliseid?

    Mul on suur austus nende melomaanide vastu, kes uurivad, otsivad, koguvad igasuguseid vinüüle, uusi, vanu, rariteetseid, kes näevad vaeva oma oskuste arendamisega, katsetamisega, (uuesti)loomisega jne. Sellised dj’d koguvad respekti läbi selle, kuidas nad esitlevad oma plaadimängimisoskusi, teadmisi. Auditoorium tajub seda ning annab vastavat tagasisidet. Inimene, kes tõesti tegeleb muusikaga armastusest selle vastu, ei huvita sellised asjad, nagu võrdlemine ning teiste alaväärsemaks tembeldamise. Tema kavatsus on nii endale kui ka teistele huvitatutele mingit muusikalist kogemust, elamust. Teeb seda endale ja teistele, rõõmust. Teed oma asja, ja kui teed hästi, ei ole sul üldse vaja muretseda, mida keegi teine teeb.

    tglt ma ei mõelnud kõike üldse kurjalt, lihtsalt kõik tuli välja, mis ma mõtlesin, plärts.

    Aga muidu edu teie blogiga, head podcastid on.

  10. Siim Says:

    nagu ma aru sain, siis mingi väike osa mängitavast ikkagi on pira värk? selle peale küsiks näiteks sinult, Tajo, et mis tunne oleks kui keegi sinu loodud disaini/kujunduse kellelegi edasi müüks ilma sinu nõusoleku ja loata ja ilma, et sa selle eest mingit tulu saaksid?

    ma ei ole siiamaani veel kuulnud head õigustust piramp3 mängimisele. suure tõenäosusega seda ei olegi. (see ei loe, et lugu osta ei saa)

    selles mõttes, et mu jaoks pole suurt vahet, kas mängitakse vinüülilt, cd pealt, seratoga, otse arvutist või ükskõik mis muul moel niikaua kui see on legaalsel teel omandatud.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s


%d bloggers like this: