Posted tagged ‘cut chemist’

The Hard Sell

aprill 2, 2008
624180934_ae562f6c46.jpg

kaua olen soovinud seda posti teha ja siin ta nüid on.

tegemist on minu jaoks väga südamelähedase asjaga, minu “juurtega” (jah, madis, ma ütlesin seda). täpsemalt Dj Shadow ja Cut Chemisti kolmas koostöö (eelnevalt “Brainfreeze” 1999 ja “Product Placement” 2001) nimega “The Hard Sell“, mis minu meeli köitnud mõned mõned nädalad juba. Tegemist on salvestustega nende 2007 tuurist ning võin kokkuvõttes öelda, et muusikaliselt on see kolmas teistsugune, ja kindlasti mitte kehvem. Tglt ütleb plaadi promo ilusti ära, mis asja sisu on :

…the emphasis is on the Hard Sell is leaps and bounds beyond the expected, on a musical basis, as well as technical. Now utilizing 8 turntables and 2 loop pedals, new possibilities in live mixing are explored, as doo-wop mixes with punk, new wave with grime, and everything in between, all with taste and humor. Several classic hip-hop tracks
are even “sampled”(via loop pedal) and reconstructed in real time, from their original elements.”

ja muidugi, kõige peamisem ja olemuslikum osa selles kõiges on 45 tolline vinüül, millel kogu asi põhinebki (ja on alati põhinenud). tsekkige intro klippi:

kui nüüd kuulata ja mõelda, kui suurt oskust nõuab originaal 45″ vinüülidega live-mixi teha, seejuures vanadest originaalidest uuesti-luua hiphopi klassikat ( nt see kui apache loost võetakse laivis loop ja tehakse Nasi “made you look”) ja seda kõike laivis, mis eksimisruumi väga ei jäta..ega maailmas ongi selliseid mehi mõni käputäis, kes neid oskusi omavad (z-trip, kid koala jt). siiski, oma silmaga võiks selle ära näha ja siis võin ma rahuliku südamega hauda minna.

kuna tracklisti või üldse mingit infot selle kohta pole mitte kuradi kuskil, siis suutsin ainult vast pooled üles sõeluda. mix koosneb kahest trackist, 1. ja 2. osa. mitmesugustest foorumitest, blogidest, kommentaaridest, ja kus iganes hakati tihti võrdlema neid kahte tracki omavahel, ning tundus et paljudele üldse ei meeldi, et “Hard Sell” hoopis teistmoodi ning paremaks peeti esimest tracki, kuna seal on rohkem seda vanas stiilis souli-haruldusi ja hiphop headust. kuid, nagu chemist ütles, osalt sellepärast ongi projekti nimi selline, sest mõned inimesed ei saa aru. sest erinevalt eelmisest kahest, kus vanu souli, funki, orkestra ja oldies’id mõnusalt üksteisele otsa sulatati, on seekord otsustatud minna kaugemale – sulatada kokku väga erinevaid lugusid stiile, katsetada uusi võimalusi, mängida helidega nii, et ei teegi enam vahet ühe või teise loo alguses või lõpus. kokku eklektiline, beyond music nagu on ka promol kirjas. PS! mehed teevad praegu juba uut samanimelist tuuri nagu product placementi puhulgi ning annavad selle materjali hiljem välja “The hard Sell: encore” nimega vms…

Dj Shadow and Cut Chemist – The Hard Sell pt.1 (otse)

Dj Shadow and Cut Chemist – The Hard Sell pt.2 (otse)

minu lemmik kohad on esimeses trackis alguse poole, kus on nt Eddy Holmani – this can’t be true, teine on selle tracki lõpu poole kus Billy Squieri “the big beati” peale tulevad mingid trummid, ja taustal oleks nagu mingi lugu prantsuse new wave algusest, ei tea, aga tahaks väga teada, mis need on kõik. teise tracki algus on samuti üks lemmikutest, alguse muusikat ei tea aga see läheb nii ilusti ja sobivalt sisse various productioni – hater loosse, ja sealt edasi on samuti lihtsalt headust (vana punki ja the doorsi lugu on mõnus). muide kuskil teise tracki keskel saab kõik otsa ja siis on vaikust mingi 8-9 minutit, aga lõpus umbes 23ndal minutil tuleb väga hea tundmatu vokaaliga versioon dj shadow – dark days loost (eriti hea klaver).

mõned mis ma youtubest leidsin:

ja

ja

ja

veel teisest trackist

ja

ja ma jään jälle kooli hiljaks rsk….

Advertisements

pimeduse päevad

jaanuar 21, 2008

088155778.jpg

Mulle ei meeldi minu seinataga-naabrid, ja ma pole siiamaani aru saanud, kes seal kõik elavad koos. Üks vanamees karjub ööpäev läbi mingit Marina ja Nadjat ning kui karjumine juba valjuks läheb, pistab vali naisehääl “Marina netu!”. Hommikuti kolib sinna sisse tsirkuserahvas, kes terve päev mingit kava harjutavad. Laupäeva hommikul harjutati puurimist samasse seina, mis minu peast 10 cm kaugusel oli. Kättemaksuks mu magusa une katkestamise eest võtsin läpaka, panin kõlarid taha, playlisti lõpus oli kolm lugu, mis oli täpselt hea mängima panna, valjuse ja bassi lükkasin maxi, ja hüppasin voodi tagasi tuttu. haa.

Neist kolmest loost kaks olid filmist, mida ma eelmine päev olin vaadanud. “Dark Days” oli selle nimi. See on dokfilm raudtee tunneli all pimeduses elavatest inimestest, nende elust jne. Filmi muusikalise poole autoriks on Dj Shadow (paar lugu on ka unkle‘lt) ja see kõlab väga hästi. Dj Shadow on olnud üks mu kõige lemmikumaid artiste üldse, eriti see, kuidas ta vana muusikat leiab, kasutab, reprodutseerib. Peamiselt tema tõttu mulle see souli, funki, vanade originaalide ja sämplite teema meeldima hakkas. Lisaks oskab ta väga hästi luua muusikat mitmesugustest pillidest, instrumentidest, helidest, ning kõik kokku asetada üheks suureks justkui orkestraalseks (eriti löökpillid) looks (Entroducing). Mõned aastad tagasi tegi üks Kanada(?) kooliõpetaja isegi perkussiooniprojekti paarist Shadow loost.

Lisan need kolm hommiku lugu, esimesed kaks on filmist, kolmas on lihtsalt ülihea.

Dj Shadow – Dark Days (Main theme) (otselink)

Unkle – Lonely soul (otselink)

Dj Shadow – Blood on the motorway (otselink)

PS! Shadow’l on väljas ka uus plaat “The Hard Sell” koos Cut Chemistiga, kellega eelnevalt on tehti “Product Placement”ja “Freeze” nt.